«Adamzat balasy ásemdikke qushtar»

«Adamzat balasy ásemdikke qushtar», Сагимбаева Баян

Adamzat tirshiliginde ósimdikter dúnıesiniń mańyzy óte aıryqsha. Baǵzy zamannan - aq ata - babalarymyz ósimdikterdi zerttep, tanyp - bilip, olarǵa at qoıyp, jemis - jıdekterin, dánderin azyqqa, japyraq, gúl, tamyrlaryn dári - dármekke, teri ıleýge, túrli nárselerdi boyaýǵa paıdalanǵan. Ósimdikter - ottegini bólýshi, tabıǵat kórki, dárilik shıkizat, mal azyǵy, taǵamdyq ónim.

Respýblıka terrıtorıyasynan 6000 - ǵa jýyq ósimdik túrlerin kezdestirýge bolady. Onyń 500 - deıi dárilik ósimdikterge jatady. Olardyń túrleriniń kóptigi jóninen Qazaqstan TMD elderi arasynda birinshi orynda tur. Ósimdikter dúnıesiniń osyndaı moldyǵyna baılanysty olardyń ishindegi ósimdiktiń zertteýdiń mańyzdylyǵy aıtpasa da túsinikti.

Mal baǵýmen yqylym zamannan aınalysqan qazaq halqy shópterdiń, jalpy ósimdikterdiń emdik qasıetterin erteden bilgen. Sóıtip, el arasynda aýrýǵa shaldyqqan adamdardy dárilik ósimdiktermen emdeý ilgeriden - aq taraǵan.

Ár oblystyń, aımaqtyń halqy dárilik ósimdikterdiń ár túrli qasıetterin ózderinshe paıdalanýy da múmkin.

Dárilik ósimdikter keptirilgen shóp, tunba, qaınatyndy, shaı, untaq jáne taǵy basqa túrinde qoldanady. Dárilerdi daıyndaý úshin shıkizat retinde paıdalanatyn dárilik ósimdikter bólek irikteledi. Dárini kóbinese jabaıy ósimdikterden alady. Kóptegen ósimdikterdiń emdik qasıetteri bar. Olardy dárilik ósimdikter deıdi. Osy zamanǵy keıbir eń tańdaýly dáriler jabaıy shópterden jasalǵan.

Keıbir dárilik shópter, eger olardy usynylǵan artyq mólsherde qabyldaǵan jaǵdaıda, óte ýly bolady.

Ejelgi qytaılyqtarda halyqtyq medıcına jaqsy damydy. Olar óz densaýlyqtaryna qatty kóńil bólgen. Qytaılyq emshiler emdeýdiń kóp túrin meńgerip, ony óz tájirıbelerinde de qoldanyp otyrdy. Olar kóptegen emdik qasıeti bar shópterden dári daıyndap, adamdardy onymen emdep otyrǵan.

Álemdik dári - dármek rynogyna shyqqan birinshi qazaqstandyq dári, otandyq preparat «Arglabın» boldy. Onyń avtory - qaraǵandylyq ǵalym, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym Akademıyasynyń akademıgi, hımıya ǵylymdarynyń doktory, professor Serǵazy Ádekenov. 2007 jyly oǵan ǵylym jáne tehnıka salasy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik syılyǵy berilgen.

AQTÓBE JAŃALYQTARY
Если вы заметили ошибку, выделите необходимый текст и нажмите Ctrl+Enter, чтобы сообщить об этом редакции

Комментарии